Juuste väljalangemine
On levinud uskumus, et juuste väljalangemine on tõsiste haigustega võrreldes tähtsusetu kosmeetiline probleem. Siin on ära unustatud oluline tähelepanek, et juuste väljalangemine viitab organismis tekkinud tasakaalutusele veel enne, kui organism tegelikult haigestub. Miks siis oodata halvimat, kui reageerida võiks juba palju varem?
Juuksejuure uuringute algataja, juukseuurija Annikki Hagros-Koski jõudis pärast sihikindlat tööd ainulaadse järelduseni: juuste väljalangemine ei ole ühe kahjuliku teguri põhjustatud probleem, vaid mitme teguri koosmõju tagajärg.
Juuksejuurte rakkudes toimunud muudatuste uurimine võimaldab tänapäeval jälile saada negatiivsetele teguritele, mida näiteks vereanalüüsid ei kajasta, kuid mis avaldavad inimese juustele ja peanahale mõju. Kui inimene jätab maha negatiivsed tegurid, siis on võimalik juuste väljalangemist peatada, juuste ja peanaha olukorda paremaks saada.
Juuste väljalangemise ravi võib võrrelda mistahes muu haiguse raviga.
Juuste väljalangemise puhul tuleb kõrvaldada iga juuste kasvu pidurdav tegur, igaüks eraldi. Universaalset ravimeetodit, mis peataks mis tahes põhjusel tekkinud juuste väljalangemise, on võimatu leida.
Juukseuurija Annikki Hagros-Koski on lükanud oma uurimustega ümber vanad uskumused, et kui juuste väljalangemine on kestnud teatud aja, siis ei saa seda enam peatada või et on loomulik, et juuksed muutuvad inimese vananedes hõredamaks. Tegelikkuses on nii, et juuksekarv on lühiealine. Juuksekarva eluiga (kasvutsükkel) on olenevalt genotüübist 2–6 aastat. Pärast juuksekarva kasvutsükli lõppu hakkab kasvama järgmine juuksekarv, jne. Selline protsess peaks toimuma inimesel sünnist surmani, v.a siis kui juuksekarva sibul on peanahas kahjustada saanud (näiteks peanaha vigastus) või juuksejuure pesad on liiga kaua ummistunud olnud.
Juuste väljalangemise kulg
Juuste väljalangemine tähendab alati, põhjustest olenemata, et juuksekarva pesas olevate juuksejuure rakkude areng on häiritud ja juuksekarva kasv katkeb enne õiget aega (enne geneetilist kasvutsükli lõppu). Uus juuksekarv hakkab kasvama, aga alles siis, kui juuksekarva geneetiline kasvutsükli aeg on läbi.
Seega võivad olla osad juuksekarva pesad aastaid tühjad, enne kui uued juuksed saavad kasvama hakata. Oluline on ülesse leida põhjused, miks juuksejuure rakud kasvutsükli lõpuni ei arene.
Meestüüpi juuksekadu ehk DHT
Meestüüpi juuste väljalangemise tekke kohta on teada, et inimese organismis meessuguhormoon testosteroon muutub dihüdrotestosterooniks (DHT), mille kõrgem tasem põhjustab juuste väljalangemist, kiilaspäisust. Kaasajal osatakse DHT mõju juba peatada, kuid tihti juuksed ikkagi ei taastu. Midagi on jäänud märkamata. Siinkohal on kasulik tulla juukseuuringule, et leida üles ka teised juuste väljalangemist põhjustavad tegurid, kuna DHT on sageli vaid probleemi üks osa. Juukseuuringu eelduseks on, et tervist on enne arsti juures kontrollitud ning vereanalüüsid on korras.
Naistel esinevat juuste väljalangemist peetakse samuti mõnikord meestüüpi juuste väljalangemiseks. Mõnedel juhtudel võibki see nii olla, kuid tavaliselt esineb naistel meestüüpi juuksekadu alles pärast menopausi. Uuringud on näidanud, et sageli on naistel juuste väljalangemise põhjused hoopis milleski muus.
Koldeline juuksekadu (alopecia areata)
Koldeline juuksekadu on meditsiinis veel mõistatuslik haigus, kuid seda probleemi on võimalik ravida. Hiusakatemia’s on valmimas koldelist juuksekadu käsitlev uurimustöö, mille eesmärk on tõestada juukseuurija Annikki Hagros-Koski poolt välja töötatud ravimeetodi praktilist toimivust. Tõendusmaterjal selle kohta, et koldeline juuksekadu ei ole haigus, on olemas ja vastav uurimusaruanne Soomes koostamisel. Hiusakatemia’st saadud juhiste järgi viidi üks koldelise juuksekao uurimus läbi 2006. aastal Turu linna kliinikus, arstide järelevalve all. Uurimuse tulemused olid väga positiivsed.
Ravi pikk tee
On enesest mõistetav, et juuste taastumine ei ole paari kuu küsimus. Olenevalt probleemist ja probleemi mõjuajast võib juuksekasvu taastamisele kuluda erinev aeg, mis lähtub geneetilisest juuksekarva kasvutsüklist (2-6 aastat). Ravi on pikaajaline, aastast mitme aastani, aga tulemuslik. Raviseansse saab teha nii salongis kui ka kodus.
Mõned sagedamini esinevad juuste väljalangemise põhjused:
- juuksejuurte pesas tekkinud põletikuline protsess
- hormonaalsed tegurid
- erinevad kõõmatüübid
- liiga ühekülgne toitumine, dieet
- stress, pinge, üleväsimus
- vagellest (Demodex Folliculorum)
- seeninfektsioonid
- allergiad
- ülemäärane vitamiinide ja mikroelementide tarbimine või nende puudus
- kilpnäärme talitlushäired
- omega rasvhapete ja/või vedeliku vähesus või puudus organismis
- aneemia jm haigused
- soolestikuprobleemid
- ülitundlikkus teatud toiduainete suhtes
- kasutatud ravimid
- mitte aktiivne mikrovereringe (sh peanahas)












